INTERGEO 2025 toimus Frankfurdis 7.–9. oktoobril ning tõi kokku enam kui 18 000 külastajat ja üle 530 eksponendi 119 riigist. INTERGEO kinnitas taas oma positsiooni valdkonna kohtumispaigana ning näitas, kui kiiresti on digiteerimine, automatiseerimine ja tehisintellekt muutmas välitöid ja andmehaldust.
Põhiteemad: Geo-AI, digitaalsed kaksikud ja küpsenud reality capture
Tänavuse messi keskne teema oli georuumiandmete ja tehisintellekti ühendamine. „Geo-AI” ei ole enam pelgalt teoreetiline mõiste – objektide tuvastamine, tunnuste klassifitseerimine ja kvaliteedikontroll on nüüd reaalsed tööriistad nii kommertstarkvaras kui ka avaliku sektori töövoogudes.
Reality capture – alates maapealsest skaneerimisest kuni droonifotogramm-meetria ja mobiilse LiDARini – oli sel aastal esmakordselt omaette INTERGEO programmi osa. Andmete kogumine on üha automatiseeritum, kuid peamine fookus on nihkunud täpsuse valideerimisele, andmeallikate ühendamisele ja täielikule sidumisele projekteerimise ning ehituse infosüsteemidega.
Konverentsisessioonides tõusis esile ka andmesuveräänsuse ja avatud standardite teema, mis on muutumas keskseks küsimuseks kogu ruumiandmete ökosüsteemis. Euroopa ja rahvusvahelised organisatsioonid, sh OGC (Open Geospatial Consortium) ja INSPIRE-algatuse eksperdid, rõhutasid, et andmete avatus ei tähenda kontrolli kaotamist, vaid usaldusväärseid raamistikke, mis võimaldavad eri süsteemidel ja riikidel andmeid turvaliselt jagada ja taaskasutada.
Erilist tähelepanu pöörati pilvepõhisele koostööle, kus geodeetilised mõõtmised, projektiandmed ja BIM-mudelid on ühendatud ühtsesse keskkonda. Selline lähenemine võimaldab reaalajas andmevahetust, täpsemat projektide ajakohasena hoidmist ning vähendab vigade ja duplikaatide tekkimise riski.
Mitmes ettekandes rõhutati, et digitaalne kaksik ei ole enam ainult visualiseerimisvahend, vaid otsuste tegemise platvorm, mis ühendab mõõdistusandmed, projekteerimismudelid ja hooldusandmed ühtseks ajas muutuvaks tervikuks. See eeldab, et mõõdistusettevõtted, insenerid ja avaliku sektori tellijad lepiksid kokku ühtsetes standardites ja metaandmete struktuurides.
Üldine suund on selge: andmete kvaliteet, jälgitavus ja ligipääs on muutunud sama oluliseks kui mõõtmistäpsus ise.
Trimble: uued väliseadmed, veel parem ühenduvus ja baasivaba täppismõõdistamine
Trimble esitles mitut uut instrumenti, mille eesmärk on suurendada efektiivsust ja ühilduvust geodeesia ja ehituse töövoogudes.
- Trimble Applanix POS LVX+ ja POS AVX RTX – uus põlvkond georeferentseerivaid süsteeme nii maismaa- kui ka aeromõõdistamise jaoks. Need ühendavad täpselt sünkroniseeritud GNSS– ja IMU-süsteemid koos Trimble CenterPoint RTX korrektsioonidega, saavutades sentimeetri tasemel täpsuse ilma kohalike baasjaamadeta. Integreeritud IonoGuardi tehnoloogia suurendab töökindlust tugeva ionosfääri aktiivsuse korral – oluline eelis põhjalaiustel, sealhulgas Baltikumis.
- Trimble TSC710 ja TSC510 väliarvutid ning Trimble T110 tahvelarvuti esindavad Trimble’i järgmist Android-seadmete põlvkonda. Kõik kolm pakuvad kiiremaid protsessoreid, täiustatud 5G-ühendust ning lõimuvad Trimble Accessi, Trimble Connecti ja WorksManageriga, tagades ühtse andmevoo kontori ja välitööde vahel.
- Tarkvaraportfellis toodi välja ka SketchUpi 2026 versioon. Uuendus keskendub reaalajas koostööle otse 3D-mudelis, võimaldades kommentaaride ja märkuste jagamist samas tööruumis. Mudelikeskne lähenemine aitab vähendada versioonierinevusi ja kiirendab suhtlust projekti osapoolte vahel.
Uudiseid teistelt tegijatelt
Pix4D
Esitles uuendusi kogu oma tarkvaraplatvormil:
- PIX4Dcatch toetab nüüd automaatset NTRIP-profiilide valikut ning koordinaatsüsteemide (CRS) importi ja eksporti, mis lihtsustab RTK-töövoogude seadistamist;
- PIX4Dcloud tõi välja uue georeferentseeritud Gaussian Splatting tehnoloogia, mis võimaldab fotorealistlikku 3D-visualiseerimist ja oluliselt kiiremat andmete renderdamist veebis;
- täiustatud Trimble Connecti integratsioon muudab senisest veelgi sujuvamaks andmete edastamise välitöödel kogutud punktipilvedest ja fotodest otse CAD- ja BIM-tarkvaradesse.
DJI Enterprise
Esitles uut Dock 3 süsteemi, mis on mõeldud droonide kaug- ja automaatlendudeks, koos M400-seeria droonide, Zenmuse L2 LiDARi, P1 fotogramm-meetriakaamerate ning Terra ja Modify tarkvarakomplektiga. Kokku moodustavad need tervikliku lahenduse andmete kogumisest kuni töötluseni, sobides seire-, inspekteerimis- ja mõõdistusrakendustesse.
Tähtsaimad tehnotrendid Baltikumi jaoks
- Baasjaamata GNSS-töövood
Reaalajas RTX-korrektsioonid võimaldavad nüüd saavutada 2–3 cm horisontaalse täpsuse, mis vähendab sõltuvust kohalikest tugijaamade võrkudest. See on eriti kasulik näiteks raudtee- ja energiataristuprojektides ning rannikualade mõõdistamisel. - Pilvepõhine koostöö
Platvormid nagu Trimble Connect ja PIX4Dcloud on muutumas standardseks keskkonnaks versioonihalduse ja andmevahetuse jaoks. Üha olulisemaks saab tagada koordinaatsüsteemide järjepidevuse eri tarkvarade vahel. - Geo-AI kvaliteedikontrolliks
Masinõppel põhinevad tööriistad on jõudnud punktipilvede klassifitseerimise ja pindade kontrolli protsessidesse, kiirendades lõpptulemuste ettevalmistamist ja säilitades samal ajal täpsuse ja jälgitavuse. - Batümeetriline UAV-LiDAR
Batümeetriline UAV-LiDAR tähendab droonipõhist laserskaneerimist, mis kasutab rohelise lainepikkuse laserkiirt veealuse topograafia mõõdistamiseks. See tehnoloogia võimaldab kaardistada madalaid veekogusid, jõgesid, sadamaalasid ja rannikupiirkondi, kus traditsioonilised meetodid ei pruugi olla piisavalt täpsed või kuluefektiivsed. Uued kergekaalulised rohelise laseri sensorid avavad võimalusi üleujutusriskide hindamiseks, kaldakindlustuse planeerimiseks ja keskkonnaseireks – teemadel, mis on Balti riikide rannikualadel üha olulisemad. - GNSSi töökindlus
Tootjad rõhutasid signaali terviklikkuse ja häirekindluse olulisust. Kuna päikseaktiivsuse maksimum kestab tõenäoliselt ka 2026. aastal, soovitatakse geodeetidel testida oma vastuvõtjate töökindlust ionosfääriliste häirete tingimustes.
Tulevikuprognoos
INTERGEO 2025 andis selge sõnumi: geodeesia, ehituse ja projekteerimise piirid kaovad kiiresti. Töövood muutuvad terviklikuks, kus mõõdistamine, analüüs ja andmete haldus toimuvad ühe pilvepõhise süsteemi kaudu. Automaatne andmetöötlus, tehisintellekti abil kontrollitud kvaliteet ja reaalajas koostöö muudavad töö efektiivsemaks ja vähendavad vigu. Baltimaade spetsialistide jaoks tähendab see, et konkurentsivõime tugineb järjest enam integreeritud lahendustele – mitte üksikutele seadmetele, vaid sujuvatele töövoogudele, mis ühendavad välitöö ja digitaalse projektihalduse.
