Läinud aasta lõpus küsitlesime GeoNovuse mõõdistajate kogukonda Eestis, Lätis ja Leedus parasjagu aktuaalsete teemade ning peamiste töövahendite ja tulevikuplaanide kohta. Suur aitäh kõigile vastajaile, ning nagu lubatud, jagame nüüd ülevaadet küsitluse tulemustest. Eesti (ja kogu Baltikumi) mõõdistajate arvamused on teie ees.
Maailm käib ühte sammu
Kui vaadata rahvusvahelist pilti (ehk millest kõneldakse erialakonverentsidel, elektroonikatootjate raportites ja spetsialistide aruteludes), on juba mõnda aega selge, et mõõdistamise “järgmine tase” ei tule enam ainult uute mõõdistusseadmete juurutamisest. Järgmisele tasemele jõutakse terviklikke töövooge arendades.
- Ruumi- ja reaalsusandmete kogumine (GNSS, tahhümeetrid, droonid, skaneerimine) on tehniliselt küps ja kättesaadav.
- Järgmine edasiminek tuleb sellest, kuidas andmed liiguvad sujuvalt välitöödelt kontorisse andmetöötlusse ja edasi tellijani, kuidas andmeid kontrollitakse ja kuidas neist tehakse väljund, mis päriselus vajalikke otsuseid aitab teha.
- AI ja automatiseerimine on selle järgmise taseme suur kiirendi — ajasurve ja tööjõu/kompetentsi nappus on igal pool teemaks.
See kõik tuli väga selgelt esile ka meie küsitluses. Põhiküsimus ei ole, kas vajalikud tehnoloogiad on olemas. Küsimus on: kuidas me olemasolevad tehnoloogiad päriselt tööle paneme, nii et täpsus ja jõudlus samuti kasvavad?
Kõige sagedamini räägiti 2026. a investeeringuplaanides GNSS-i uuendamisest ja tarkvarast ehk töökindluse ja töövoo parandamisest. Järgmisena tõusid esile droonid ning 3D/SLAM.
GNSS ja tahhümeeter jäävad
Üks on täiesti kindel: GNSS ja klassikaline mõõdistamine on endiselt meie töö selgroog. See ei kao kuhugi — ja ega peakski. Kuid samal ajal on juurde tekkinud ka teine kiht tööriistu ja töövõtteid, mis pole enam “huvitav lisavõimalus”, vaid järjest sagedamini päriselt Eesti mõõdistusprojektides kasutusel:
- droonid on igapäevases kasutuses juba umbes kolmandikul vastajatest,
- pilvepõhine koostöö (failid/infovahetus) umbes veerandil,
- 3D-skaneerimise (statsionaarne) kasutajad on Eesti valimis umbes viiendiku suurusjärgus,
- AI tööriistad on täna kasutusel alla viiendikul, aga tulevikuennustustes palju kõrgemal kohal (sellest kohe allpool).
“Droonid on Eestis juba selgelt tavapärase tööriista staatuses: umbes kolmandik küsitlusele vastanuist kasutab neid igapäevatöös ning umbes veerand kaalub 2026. aastal investeeringut. Sama suurusjärgus on ka huvi aeromõõdistamise andmetöötluse ja parimate praktikate vastu.”
– Marek Viitkin, aeromõõdistamise ja droonilahenduste ekspert
Suurim muutus 2026: AI
Teema, mis kõigis kolmes Balti riigis lauale tuli, on AI ja automatiseerimine. Tähelepanuväärne on, et AI pole vastustes kauge ebamäärane tulevikuteema. See on väga praktiline, rakenduslik. AI puhul on teabe- ja koolitusvajadus väga suur (mainis umbes kaks kolmandikku vastanutest), kuid igapäevases töös kasutab AI-tööriistu täna veel alla viiendiku. Ehk: huvi ja tunnetatud vajadus on eespool tegelikust kasutusest.
Inimesed ootavad AI-lt eelkõige kolme asja:
- kiiremat andmetöötlust ja vähem käsitööd,
- paremat kvaliteedikontrolli (vähem vigu, rohkem kindlust),
- lihvitud väljundit, mis kliendile esitada.
See on ka koht, kus paljud tunnistavad ausalt: “tahaks, aga ei tea täpselt kust alustada” või “kuidas kasutada nii, et kvaliteet oleks kontrolli all”. Seega, AI — mitte selleks, et olla trendikas, vaid et töö päriselt sujuvamaks teha.
3D ja SLAM: kõigil huvi, aga küpsus on erinev
Teine suur plokk on 3D-skaneerimine ja selle kõrval SLAM. 3D-skaneerimise puhul jaguneb Eesti pilt mitmeks selgeks grupiks: umbes veerand kasutab seda juba regulaarselt, ligi kolmandikul pole see veel päevakorral, ning üsna suur osa on kusagil vahepeal — proovimas, aeg-ajalt kasutamas või alles katsetamas. Ent kasutusjuhud, mille juurde mõtted tulevad, on üllatavalt sarnased.
3D-skaneerimise kõige selgem ja laiemalt tajutud väärtus on hoonete sisemõõdistus ja dokumenteerimine — seda nimetas potentsiaalse suurima kasutusjuhuna ligikaudu kaks kolmandikku vastajatest. Tugevalt käib kaasas ka fassaadide ja välisruumi teema ning taristu — kus objekt on suur, ajas muutuv ja kus tõene as-built annab tellijale parema otsustamisaluse.
Aga 3D puhul kõlab vastustest alati ka teine pool: kuidas hoida täpsust, kui töövoog on hübriidne? Kuidas kombineerida SLAM-i, drooni, tahhümeetrit ja GNSS-i nii, et tulemus on usaldusväärne ja korrektne? See on selge, et tarvis on täpset metoodikat, rohkem kontrolli ja häid tavasid.
“Seadme ja tarkvara valikul on esikohal täpsus ja töökindlus — ka hind on teisejärguline.”
– Markus Kauküla, Trimble’i ruumiandmelahenduste ekspert
BIM objektil: punktipilvest mudelini
Kolmas suur fookusteema on BIM ja mudelite kasutamine objektil. Eesti vaates tuli see eriti selgelt esile: BIM-i kohta soovis rohkem infot ja tuge umbes pool vastajatest (sama suurusjärgus nagu 3D-skaneerimise puhul).
See on loogiline: tellijad tahavad paremat ülevaadet, standardid muutuvad nõudlikumaks ja objektidel otsitakse viise, kuidas mudel päriselt tööd juhiks, mitte ei oleks ainult formaalse nõude täitmiseks.
Praktikas taandub BIM-teema sageli küsimusele: kuidas teha nii, et reaalsusandmetest (mõõdistus, punktipilv, drooniandmed) saaks väljund, mis sobib tellija töövoogu ja mille kvaliteet on kontrollitud? Kui see on paigas, muutub kogu suhtlus lihtsamaks: vaidlusi on vähem, tööd on paremini tõendatavad ja “korra tehtud” tähendab päriselt “tehtud”.
Mis muret teeb: hinnasurve, töökindlus ja kompetents
Tehnoloogia kõrval puudutas meie kliendiküsitlus ka ettevõtlust ning mõõdistustöö ärilist poolt.
- Hinnasurve on olemas. Kõik tahavad töövõite, aga investeering peab olema põhjendatav.
- Töökindlus ja täpsus on töövahenditesse investeerimise otsustes esikohal. See on väga oluline — sest see tähendab, et “ägeda lahenduse” jutt ei müü, kui see äge lahendus realistlikult konkreetse ettevõtte töövoogu ei sobitu.
- Kompetents on üha rohkem piirav faktor. Uute töövoogude juurutamine tähendab paratamatult, et meeskonda tuleb koolitada, protsesse kohendada ja vahel ka “sisemine standard” selgeks rääkida.
Vähem vidinaid, rohkem lahendusi
Kui panna kõik meie mõõdistajate avaldatud mõtted ühte lausesse, siis 2026. a edukas mõõdistus- ja digitaliseerimistöö ei nõua aina enam ja enam tehnikavidinaid. Edukale mõõdistusettevõttele on vajalikud:
- kindel GNSS-positsioneerimine ja kontrollitud kvaliteet,
- kiire ja asjatundlik andmetöötlus (siin tuleb AI mängu),
- 3D-andmed seal, kus need annavad tellijale päriselt parima sisendi,
- mudeli- ja andmepõhine suhtlus ettevõttes ja klientidega, mis säästab aega ja vähendab arusaamatusi.
Mis edasi?
Meie kasutame kliendiküsitluse tulemusi 2026. aasta sisu- ja koolitusplaani seadmisel ning selleks, et paremini toetada nii olemasolevaid kui uusi kliente.
Kui sinul on 2026 plaanis:
- AI kasutuselevõtt,
- 3D/SLAM töövoogude käivitamine või arendamine,
- BIM-iga töö ja “punktipilvest mudelini” teekond
- või lihtsalt soov teha järgmine läbimõeldud investeering töövahenditesse, …
… siis kirjuta GeoNovusele. Vaatame koos, milline järgmine samm on sinu ettevõtte jaoks kõige mõistlikum, olgu see koolitus, pilootprojekt mõne uue lahendusega või mõõdistusvahendi või tarkvara kaasajastamine.
